Hambakirurgia

Kirurgiline protseduur hambaravis on näiteks hamba (nt. tarkusehamba) või selle juure eemaldamine. Lisaks hammaste eemaldamisele tähendab see ka kõiki kirurgilisi töid, mida suuõõnes teostatakse.
Enne eemaldamist tehakse kohaliku tuimestusega vastav koht tuimaks ja seetõttu on mittepõletikulise hamba eemaldamine enamasti valutu.

Hamba eemaldamine võib olla ainuke võimalus, kui hammas on tugevalt kahjustatud, lagunenud või põletikuline ja seda ei ole võimalik taastada.

Sageli eemaldatakse hammas, kui:

  • hammas on nii kõvasti lagunenud, et seda ei saa parandada.

  • hammas on tugevalt mõranenud, näiteks igemepiirist allpool.

  • hamba kinnituskoed ja luutugi on hävinud ning hambal on kaugele arenenud parodontiit.

  • tarkusehammas jääb osaliselt või täielikult lõikumata.

  • ortodontilises ravis ei mahu hambad ritta.

  • juureravi ei anna soovitud tulemust

Hammast saab eemaldada kas tavapäraselt ilma operatsioonita või operatsiooniga. Hamba eemaldamise viisi mõjutavad selle asukoht, asend, ümbritsev luu, juure kuju ning hambakrooni ehk hamba nähtava osa seisund.

Hambakirurg küsib

Enne hamba eemaldamist hambaarst küsib ka täpsemaid küsimusi. Vajadusel tehakse röntgenpilt või pildid, kus on näha kõiki hambaid ja lõualuud. Hambaarst vaatab suu ja eemaldatava hamba üle ning koostab ekstraheerimisprotseduuri plaani. Röntgenpildi abil on näha eemaldatava hamba juurte täpne asukoht, asend ja kuju. Lisaks saab uurida eemaldatava hamba kaugust siinusest ja lõualuud läbivaid närve.

Kui hammas on täielikult lõikunud,siis eemaldatakse see tavaliselt tavapärase tehnikaga, s.o ilma operatsioonita. Sel juhul lõigatakse väikese käsiinstrumendiga läbi hammast igemekoes hoidvad niidid, misjärel liigutatakse hammast õrnalt spestiaalse instrumendiga.. Lõpuks tõmmatakse hammas järk-järgult välja tangidega. Kõik hambaarstid ei kasuta tange, vaid eemaldavad hamba praktiliselt täielikult spetsiaalse instrumendi abil. Protseduuri lõpus haav puhastatakse ja loputatakse. Haava peale asetatakse marlitups, mida tuleks seal hoida ca 20 minutit. Hambaarstilt saate üksikasjalikud juhised ekstraheerimisaugu ja haava koduseks hooldamiseks.

Kui hammas ei ole täielikult väljalõikunud ja asub osaliselt igeme all, eemaldatakse see tavaliselt operatsiooni teel. Tarkusehammas võib paikneda lõualuus näiteks põiki, sellisel juhul ei ole selle tavapärane eemaldamine võimalik ning see tuleb eemaldada operatsiooniga. Hammas eemaldatakse operatsiooni teel ka siis, kui hambajuured on tugevalt kõverdunud või asuvad närvi lähedal.

Kirurgilisel hambaekstraktsioonil avatakse väikese sisselõikega hamba kohal olev ige ja igeme lapp nihutatakse kõrvale. Tarkusehammas on üsna sageli ka osaliselt luuga kaetud ja see tuleb paljastada luusse puurides. On tavaline, et hammas eemaldatakse mitmes osas. Sel juhul põhjustab eemaldamine võimalikult vähe traumat hammast ümbritsevatele kudedele. Hamba osade ja juurte eemaldamiseks kasutatakse soetsiaalset kirurgilist instrumenti ning pärast eemaldamist eemaldatakse osad pintsettide või tangidega. Lõpuks ekstraheerimiskoht puhastatakse, loputatakse ja igemelapp kinnitatakse mõne õmblusega oma kohale. Operatsioonikohale asetatakse marlitups, mida tuleb suus hoida umbes 20 minutit. Marlitups peatab verejooksu. Lisaks võib kasutada põsele asetatavat külma kompressi, mis vähendab piirkonna turset, verejooksu ja valu. Hambaarst annab vajalikud juhised operatsioonihaava koduseks raviks.

Kas hamba eemaldamine teeb haiget?

Hammast ümbritsev piirkond tuimestatakse, mistõttu hamba väljatõmbamine ei põhjusta valu. Kohalikku anesteesiat kasutatakse nii tavapärasel eemaldamisel kui ka kirurgilisel eemaldamisel. Kuid eemaldamise ajal võite tunda kerget survet. Protseduur saab kiiresti läbi ja selle pärast pole vaja stressata.

Lisaks kohalikule anesteesiale on alternatiiviks hamba väljatõmbamine ka sedatsiooni või anesteesia abil. Kui hamba väljatõmbamine sind hirmutab, tasuks asja oma hambaarstiga arutada. Hirmu saab leevendada mitmel erineval viisil. Meie kliinikus on spetsialiseerunud hambaarste, kes oskavad hirmuga arvestada kõikides ravisituatsioonides või eemaldada hammas kasutades sedatsiooni. Oluline on meeles pidada, et hirm hambaarsti ees ei tohiks olla takistuseks suutervise eest hoolitsemisel.

Broneeri aeg: Dr. Laila Luisk, Dr. Kaire Märtin, Dr. Vadim Popov, Dr. Aleksandr Tsurkan, Dr.Dmytro Mastierov

Hinnavahemik 25.- kuni 150.-

  1. Aseta tampoon haavale, suru hambad kokku. Hoia tampooni 20 minutit suus. Pärast hamba eemaldamist võib tampoon olla verine ja sülg veidi roosakas haavast erituva sekreedi tõttu. See ei tähenda, et tegemist on verejooksuga. Pärast operatsiooni veritseb haav umbes paar tundi. Tampoonist tingitud surve aitab verel paremini hüübida.
  2. Esimesel operatsioonijärgsel päeval ära sülita verd ja sülge välja, sest sülitamine tekitab negatiivse rõhu ja võib esile kutsuda verejooksu. Neelata kogu aeg.
  3. Kodus pane külmkott 2-4 tunniks põse piirkonda, vaheta seda. Ära aseta külmkotti otse nahale, vaid mähi rätiku sisse.
    Külmkott aitab turset alandada, kuid ei pruugi seda päriselt taandada. Külma kompressi eesmärk on ahendada veresooni ja aeglustada vereringet, mis omakorda pärsib verejooksu.
    Operatsioonijärgsel päeval võivad näopiirkonnas esineda turse ja verevalumid. Mõningane turse on normaalne. Turse võib suureneda esimese 2-3 ööpäeva jooksul, 4.-5. päeval hakkab turse alanema. Paranemise käigus võib esineda ka naha värvuse muutumist- algul võib nahk turse piirkonnas olla hallikassinine, hiljem kollakas, mõne päeva möödudes see aga kaob.
  4. Loputa suud ettevaatlikult, sest haav on värske. Intensiivne loputamine võib põhjustada verejooksu. Kui suuõõnes on haavad, siis suuõõne normaalne hügieen on häiritud.
    Toidujäänused jäävad haava pinnale, seetõttu peab pärast iga toidukorda suud hoolikalt, kuid mitte väga intensiivselt loputama. Kasuta suu loputamiseks apteegis müüdavaid kloorheksidiini sisaldavaid suuloputuslahuseid. Lahus peab olema jahe.
  5. Väldi pärast operatsiooni vähemalt 24 tundi suitsetamist, sest suitsetamine takistab vere hüübimist (kuum laiendab suu limaskesta kapillaare) ja aeglustab paranemist. Kui sa ei suuda suitsetamisest loobuda, ära tõmba suitsu tugevalt, sest imemisliigutus tekitab negatiivse rõhu suuõõnes ja võib põhjustada verejooksu.
  6. Väldi saunas käimist ja kuuma vanni esimesel kahel operatsioonijärgsel päeval, sest kuum saun ja vann laiendavad veresooni, mis võib esile kutsuda haavast verejooksu.
  7. Väldi kuumi sööke. Toit peab olema soe või jahe ning pehme (kissell, mahl, püreesupp, piimatoidud, jogurt). Joogikõrt ei soovitata kasutada, sest imemine takistab vere hüübimist ja loob suuõõnes negatiivse rõhu.
  8. Tarbi esimesel päeval energiarikast toitu.
  9. Väldi tahke ja kleepuva toidu söömist. Suuõõne paranemise ajal ei pruugi lõualuud avaneda nii laialt kui tavaliselt, sest nad on veidi kanged ja valusad. Mõne päeva möödudes proovi ettevaatlikult harjutada suu avamist ja sulgemist, et taastada normaalne liikuvus.
  10. Puhasta oma hambaid hoolikalt ja õrnalt. Kasuta pehmet hambaharja ja teisi abivahendid (hambaniiti või inter-dentaalseid harjakesi).
    Paranemisperioodil ei tohi haava hambaharjaga hõõruda. Loputa suud hoolikalt ja ettevaatlikult.
  11. Kasuta lõhenenud suunurkade peitsimiseks astelpajuõli või tavalist vaseliinsalvi.
  12. Väldi operatsioonipäeval füüsilist ülekoormust, sest see tõstab vererõhku ning võib esile kutsuda verejooksu.
  13. Kasuta esimesel kahel operatsioonijärgsel päeval arsti poolt soovitatud ja väljakirjutatud valuvaigisteid.
  14. Pöördu arsti poole, kui esineb püsiv palaviku tõus, turse suurenemine 3.-4. päeval või suhu tekib ebameeldiv mäda maitse.
    Põletiku tunnused – palavik, turse, püsiv valu, limaskesta punetus, suu avamise takistus tekivad tavaliselt 3. päeval pärast operatsiooni.